Siin on ühe objekti lugu. Tegemist vannitoa täieliku remondi ja renoveerimisega alates põrandalaagide vahetamisest. Kui sulgi on see töö ees, siis loodan, et see aitab sind.
Antud töö sisaldas olemasolevate vaivundamentide tugevdamist, põrandatalade tugevdamist, põrandalaagide välja vahetamist ja selle alla tuuletõkkekanga paigaldamist. Laagide vahele soojustuseks kivivill kahes kihis, peale OSB, dussi osas tsementplaat. OSB peale finnfoam, kile, armatuurvõrk, põrandaküttetorud. Põrandavalu C25/30 tugevusklassiga. Seintes ja laes niiskuskindel kips, all aurutõke. Kogu ruum on plaaditud, naturaalne puit (postid, liistud, aknalauad ja -paled ning ukse paled) annab heledale ruumile imelise sära. Lisaks juurde käsitööna valmistatud raamiga peegel ning valgustid.
Vaivundamendi tugevdamine
Kogu töö sai alguse olemasoleva vaivundamendi tugevdamisest, sest kergplokil, millel vundament põhines, ei olnud usaldusväärset alust ehk killupatja. Tööde käigus eemaldati kergplokkide ümbert pinnast, lisati 50 cm perimeetris uus killupaiddi, puuriti ploki sisse armatuurraua jaoks vajalikud augud, ehitatud ümber ploki armatuurvõrk ning valati 25cm perimeetri ulatuses betoonist king.
Laagide ja soojustuse paigaldus
Paigaldatud sai uued immutatud puidust põrandalaagid, mille samm varieerus 25cm ja 50 cm vahel. Vahe tulenes sellest, et välisseinte kandepostid olid kinnitatud otse tala peale, mille omaette prussile. See tähendas, et seinu ei hoia alt koos sisuliselt mitte miski. Õigeid lahendusi võib olla mitmeid, kuid kõige odavam ja efektiivsem oli laagide paigaldamisel jälgida, et laagid ulatuks seinast seina nii, et vastasseinte tugipostid saaks omavahel ühendatud. Ilusti sama sammuga paigaldatud laagid on küll ilus vaadata, kuid ohutus ennekõike. Laagide alla paigaldati altpoolt tuuletõkkekangas. Tegemist on tuulutatava vundamendiga, seega oluline on, et tuul ja niiskus ei pääseks altpoolt soojustuse sisse. Soojustuseks on 100 + 50 mm kivivill.
Kanalisatsiooni paigaldamine
Paralleelselt tuuletõkke ja laagide paigaldamisega paigaldasime kanalisaltsioonitorud kaldega 60cm pikkust = 1 cm langust.
Põranda ehitamine ja valamine
Põranda aluse moodustab OSB, mille peale läks otse 3cm finnfoam. Selle peale kile nii, et kile ulatuks ka min 20 cm seintele. Kile jääb niiskuskindla kipsi taha. Kile peale 8mm armatuurvõrk, selle külge küttetoru. Põhimõtteliselt standard põrandavalu, paksusega 8 cm. Põranda sisse nagu ikka küttetoru ja äravoolutrapp. Küttetoru 16mm. Äravoolutrapi asukoht sai valitud lava järgi. Betooniks C25-30 tugevuseva betoon, kaldega trapi suunas. Et põrand tuleks kohe õige kõrgusega, panen mina seintele ja põranda sisse eelnevalt õigele kõrgusele alumiiniumkarkassi. Selle saab hästi ja kiiresti laseri abil õigele kõrgusele sättida ning hiljem on lihtne latiga segu tasandada. Oluline on, et kile oleks täielikult hermeetiline. Selleks kasutasin spetsiaalselt aurutõkketeipi. Kui hiljem on vajalik puurida põrandasse mingil põhjusel auk näiteks lava kinnitamiseks, siis on oluline fikseerida joonlauaga põrandakütetorustiku asukoht. Sinu rahakott teeb sulle pai.
PS! Enne valu peab tegema küttetorustiku survetesti. Selleks saab rentida vajaliku käsipumba. Mina kasutan vedelikuna tosooli. Siis ei pea külma kartma.
Hüdroisolatsiooni paigaldus
On oluline meeles pidada, et betoon on poorne materjal ja see imab hästi niiskust. Märgades ja niisketes ruumides on oluline korralik vee- ja niiskustõke. Mina katan betooni hüdroisolatsioonimastiksiga. Eelnevalt loomulikult tuleb üle vaadata, kas põranda kvaliteet on hea, kalded korras, vajadusel saab isevalguva betooniga seda tasandada. Kui betoonpind on korralik, tuleb enne mastiksiga katmist see katta vastava tootja aluspinnavedelikuga. See tagab korralikku nakke. Loomulikult peab pind olema puhas ja kuiv. Mina panen ühe kihi naket, peale 2 kihti hüdrostoppi. See on juhuks, kui mastiks peaks alt vedama. Selle peale 2 kihti mastiksit. PS! Betoon peab saama enne min 2-3 nädalat kivistuda.
Seinte ehitamine ja üleminek põrandale
Seinakarkass jäi samaks. Kuna karkass oli sirgu, siis otse karkassile läks niiskuskindel kipsplaat. Kõik liitekohad on kaetud nii põranda kui laega ja plaatide vahed on kaetud lindi ja mastiksiga. See töö tuleks teha enne põranda valamist. Muidugi tuleb veel üks kiht mastiksit betooni ja seina ühendustesse, kuid mulle meeldib mitmekordne kaitse. All on siis OSB, dussiosas tsementplaat.
PS! Dussi osas on oluline ventilatsioon - mina kasutan ühte sissepuhet ja kahte väljatõmmet, kuna dusse on kaks - üks kummagi peal.
Plaatimine ja vuukimine
Selle kodu plaatimisel oleks ma muidu alustanud põrandast, kuid kuna põrand pidi kivistuma, siis tegin seinad enne. Muud vahet ei olegi, kuid et alumise rea seinaplaate peab jätma panemata ja kokkuvõttes oleks selle kodu korral olnud mõistlikum panna põrand enne. Lisaks kohe ka ära vuukida, kuna seinad on heledad, siis hiljem ei pea kulutama nii palju aega puhastamisele.
Vuukidest eelistan natuke veekindlamaid, mis hinnaskaalas asuvad seal kusagil keskel, seda eriti märgades piirkondades. Nurkadesse nagu ikka silikoon.
Lae ehitamine ja viimistlemine
Laes on niiskuskindel kips, mille all on aurutõke. Valgustid on süvistatavad, seega oluline tähelepanu on niiskustõkke tervikikkusel. Pahtliks kasutatud spetsiaalne märgadesse ruumidesse mõeldud pahtel koos vuugilindiga. PS! Lihvima peab kohe peale kuivamist, muidu on kõva nagu kivi. Lõpuks märgadesse ruumidesse mõeldud 2 kihti krunti ning 3 kihti värvi.
Kui sa ise ei saa omale ägedat vannituba ehitada, siis saada meile päring.
Comments